2016. aasta rahvusvaheline etniliste ja usuliste konfliktide lahendamise ja rahutagamise konverents

3. etniliste ja usuliste konfliktide lahendamise ja rahutagamise konverents

Konverentsi kokkuvõte

ICERM usub, et religiooniga seotud konfliktid loovad erakordse keskkonna, kus kerkivad esile nii ainulaadsed tõkked (piirangud) kui ka lahendusstrateegiad (võimalused). Olenemata sellest, kas religioon on konfliktide allikas, on juurdunud kultuurieetosel, jagatud väärtustel ja vastastikustel usulistel tõekspidamistel võime oluliselt mõjutada nii konflikti lahendamise protsessi kui ka tulemusi.

Tuginedes erinevatele juhtumiuuringutele, uurimistulemustele ja praktilistele õppetundidele, on 2016. aasta rahvusvahelise etniliste ja usuliste konfliktide lahendamise ja rahutagamise konverentsi eesmärk uurida ja edendada Aabrahami usutraditsioonide ühiseid väärtusi. Judaism, kristlus ja islam. Konverentsi eesmärk on olla ennetav platvorm jätkuvaks aruteluks ja teabe levitamiseks positiivsete, prosotsiaalsete rollide kohta, mida Aabrahami traditsioonide ja väärtustega usujuhid ja osalejad on minevikus ja jätkavad sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, vaidluste rahumeelne lahendamine, religioonidevaheline dialoog ja mõistmine ning vahendusprotsess. Konverentsil tuuakse esile, kuidas ühised väärtused on Judaism, kristlus ja islam võiks kasutada rahukultuuri edendamiseks, vahendus- ja dialoogiprotsesside ja tulemuste tõhustamiseks ning usuliste ja etnopoliitiliste konfliktide vahendajate, poliitikakujundajate ning teiste vägivalla vähendamise ja konfliktide lahendamise nimel tegutsevate riiklike ja valitsusväliste osalejate koolitamiseks.

Vajadused, probleemid ja võimalused

2016. aasta konverentsi teema ja tegevused on konfliktide lahendamise kogukonnale, usurühmadele, poliitikakujundajatele ja laiemale avalikkusele väga vajalikud, eriti praegusel ajal, kui meedia pealkirjad on küllastunud negatiivsetest seisukohtadest religiooni ja religioosse äärmusluse ning terrorism riigi julgeolekule ja rahumeelsele kooseksisteerimisele. See konverents on õigeaegne platvorm, mis näitab, mil määral usujuhid ja usupõhised tegutsejad Aabrahami usutraditsioonidest –Judaism, kristlus ja islam – teha koostööd rahukultuuri edendamiseks maailmas. Kuna religiooni roll nii riikide sisestes kui ka riikidevahelistes konfliktides jätkub ja mõnel juhul isegi suureneb, on vahendajatel ja vahendajatel ülesandeks ümber hinnata, kuidas religiooni saab kasutada selle suundumuse vastu võitlemiseks, et lahendada nii konflikte kui ka positiivselt mõjutada religiooni. üldine konfliktide lahendamise protsess. Sest selle konverentsi aluseks olev eeldus on, et Aabrahami religioossed traditsioonid — Judaism, kristlus ja islam – neil on ainulaadne jõud ja ühised väärtused, mida saaks kasutada rahu edendamiseks, on vajalik, et konfliktide lahendamise kogukond pühendaks olulisi uurimisressursse, et mõista, mil määral saavad need religioonid ja usupõhised osalejad positiivselt mõjutada konfliktide lahendamise strateegiaid, protsesse ja tulemusi. . Konverentsiga loodetakse luua tasakaalustatud konfliktide lahendamise mudel, mida saab korrata etno-religioossete konfliktide jaoks kogu maailmas.

Peamised eesmärgid

  • Uurige ja paljastage judaismis, kristluses ja islamis juurdunud kultuurieetost, jagatud väärtusi ja vastastikuseid usulisi tõekspidamisi.
  • Andke Aabrahami religioossetest traditsioonidest osavõtjatele võimalus avaldada oma religioonides rahupõhiseid väärtusi ja selgitada, kuidas nad kogevad püha.
  • Uurige, edendage ja levitage teavet Aabrahami usutraditsioonide ühiste väärtuste kohta.
  • Looge ennetav platvorm jätkuvaks aruteluks ja teabe levitamiseks positiivsete, prosotsiaalsete rollide kohta, mida usujuhid ja usupõhised osalejad, kellel on ühised Aabrahami traditsioonid ja väärtused, on minevikus mänginud ja mängivad jätkuvalt sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel ja vaidluste rahumeelsel lahendamisel. , religioonidevaheline dialoog ja mõistmine ning vahendusprotsess.
  • Tõstke esile, kuidas jagatud väärtused on Judaism, kristlus ja islam võiks kasutada rahukultuuri edendamiseks, vahendus- ja dialoogiprotsesside ja tulemuste tõhustamiseks ning usuliste ja etnopoliitiliste konfliktide vahendajate, poliitikakujundajate ning teiste vägivalla vähendamise ja konfliktide lahendamise nimel tegutsevate riiklike ja valitsusväliste osalejate koolitamiseks.
  • Tehke kindlaks võimalused ühiste religioossete väärtuste kaasamiseks ja kasutamiseks religioossete komponentidega konfliktide vahendusprotsessides.
  • Uurige ja sõnastage unikaalsed omadused ja vahendid, mida judaism, kristlus ja islam rahusobitamisprotsessi kaasa toovad.
  • Pakkuge ennetavat platvormi, mille kaudu saaks areneda ja areneda jätkuv uurimine religiooni ja usuga seotud osalejate erinevate rollide kohta konfliktide lahendamisel.
  • Aidake osalejatel ja üldsusel leida judaismis, kristluses ja islamis ennenägematuid ühisjooni.
  • Arendada sideliine vaenulike osapoolte vahel ja nende vahel.
  • Edendada rahumeelset kooseksisteerimist, religioonidevahelist dialoogi ja ühist koostööd.

Temaatilised valdkonnad

2016. aasta konverentsi ettekanded ja tegevused keskenduvad järgmisele neljale (4) teemavaldkonnale.

  • Religioonidevaheline dialoog: Religioosses ja religioonidevahelises dialoogis osalemine võib suurendada mõistmist ja suurendada tundlikkust teiste suhtes.
  • Ühised religioossed väärtused: Usulisi väärtusi saab tutvustada, et aidata osapooltel leida ootamatuid ühisosasid.
  • Religioossed tekstid: Religioosseid tekste saab kasutada ühiste väärtuste ja traditsioonide uurimiseks.
  • Usujuhid ja usupõhised näitlejad: Usujuhid ja usupõhised näitlejad on ainulaadsel positsioonil, et luua suhteid, mis võivad arendada usaldust osapoolte vahel ja nende vahel. Innustades dialoogi ja võimaldades ühist koostööd, on usupõhistel osalejatel võimas potentsiaal mõjutada rahutagamisprotsessi (Maregere, 2011, viidatud Hurst, 2014).

Tegevused ja struktuur

  • Ettekanded – Peakõned, silmapaistvad kõned (ekspertide ülevaated) ja paneeldiskussioonid – kutsutud esinejate ja aktsepteeritud tööde autorite poolt.
  • Teatri- ja draamaettekanded – Muusikalide/kontserdite etendused, näidendid ja koreograafiline esitlus.
  • Luule ja väitlus – õpilaste luuletuste ettelugemisvõistlus ja väitlusvõistlus.
  • "Palvetage rahu eest" – "Palvetage rahu eest" on mitmeusuline, paljurahvuseline ja ülemaailmne rahupalve, mille ICERM hiljuti algatas oma missiooni ja töö lahutamatu osana ning rahu taastamise viisina maa peal. "Palvetage rahu eest" kasutatakse 2016. aasta rahvusvahelise iga-aastase konverentsi lõpetamiseks ja seda teevad kaas konverentsil viibivad judaismi, kristluse ja islami usujuhid.
  • Auhinna õhtusöök – Tavapärase praktikana annab ICERM igal aastal auauhindu nomineeritud ja valitud isikutele, gruppidele ja/või organisatsioonidele, tunnustades nende erakordseid saavutusi organisatsiooni missiooni ja aastakonverentsi teemaga seotud valdkondades.

Eeldatavad tulemused ja edu kriteeriumid

Tulemused/mõju:

  • Tasakaalustatud konfliktide lahendamise mudel luuakse ning see arvestab usujuhtide ja usupõhiste tegutsejate rollidega, samuti hõlmab ja kasutab etno-religioossete konfliktide rahumeelsel lahendamisel aabrahami religioossete traditsioonide ühiseid väärtusi.
  • Suurenes vastastikune mõistmine; suurenenud tundlikkus teiste suhtes; ühistegevus & koostööd soodustamatoim; ning osalejate ja sihtrühma nauditavate suhete tüüp ja kvaliteet on muutunud.
  • Konverentsi materjalide avaldamine ajakirjas Journal of Living Together, et pakkuda teadlastele, poliitikakujundajatele ja konfliktide lahendamise praktikutele ressursse ja toetada nende tööd.
  • Konverentsi valitud aspektide digitaalne videodokumentatsioon dokumentaalfilmi tulevaseks tootmiseks.
  • Konverentsijärgsete töörühmade loomine ICERM Living Together Movementi katuse alla.

Mõõdame suhtumise muutusi ja teadmiste suurenemist sessioonieelsete ja -järgsete testide ning konverentsi hindamiste abil. Mõõdame protsessi eesmärke andmete kogumise kaudu: nr. osalemine; esindatud rühmad – arv ja tüüp –, konverentsijärgsete tegevuste lõpuleviimine ja alltoodud kriteeriumide saavutamine, mis viib eduni.

Võrdlusuuringud:

  • Kinnitage saatejuhid
  • Registreeri 400 inimest
  • Kinnitage rahastajad ja sponsorid
  • Korralda konverents
  • Avalda tulemused

Tegevuste kavandatav ajakava

  • Planeerimine algab pärast 2015. aasta aastakonverentsi 19. oktoobriks 2015.
  • 2016. aasta konverentsikomisjon määratud 18. novembriks 2015.
  • Komisjon kutsub koosolekuid kokku kord kuus alates detsembrist 2015.
  • Programm ja tegevused on välja töötatud 18. veebruariks 2016.
  • Kampaania ja turundus algab 18. veebruaril 2016.
  • Kutse paberitele avaldati 1. oktoobriks 2015.
  • Abstraktide esitamise tähtaega pikendati 31. augustini 2016.
  • Esitluseks valitud paberid on teavitatud 9. septembriks 2016.
  • Uurimistöö, töötubade ja plenaaristungi ettekandjad kinnitatud 15. septembriks 2016.
  • Täieliku paberi esitamise tähtaeg: 30. september 2016.
  • Registreerimine – eelkonverents lõppenud 30. septembriks 2016.
  • 2016. aasta konverents: “Üks Jumal kolmes usus:…” 2. ja 3. novembril 2016.
  • Redigeerige konverentsivideoid ja avaldage need 18. detsembriks 2016.
  • Konverentsi materjalid toimetatud ja konverentsijärgne väljaanne – ajakirja Journal of Living Together erinumber avaldatud 18. jaanuariks 2017.

Laadige alla konverentsiprogramm

2016. aasta rahvusvaheline etniliste ja religioossete konfliktide lahendamise ja rahutagamise konverents, mis toimus USA-s New Yorgis 2.–3. novembril 2016. Teema: Üks jumal kolmes usus: Aabrahami usutraditsioonide ühiste väärtuste uurimine — judaism, kristlus ja islam .
Mõned 2016. aasta ICERMi konverentsil osalejad
Mõned 2016. aasta ICERMi konverentsil osalejad

Konverentsil osalejad

2.–3. novembril 2016 kogunes New Yorki enam kui sada konfliktide lahendamise teadlast, praktikut, poliitikakujundajat, usujuhti ja üliõpilast erinevatest õppevaldkondadest ja erialadelt ning enam kui 15 riigist.rd Iga-aastane rahvusvaheline etniliste ja usuliste konfliktide lahendamise ja rahutagamise konverents ning üritus Pray for Peace – mitmeusuline, paljurahvuseline ja rahvustevaheline palve ülemaailmse rahu eest. Sellel konverentsil uurisid konfliktide analüüsi ja lahendamise valdkonna eksperdid ning osalejad hoolikalt ja kriitiliselt Aabrahami usutraditsioonide – judaismi, kristluse ja islami – ühiseid väärtusi. Konverents oli ennetav platvorm pidevaks aruteluks ja teabe levitamiseks positiivsete, prosotsiaalsete rollide kohta, mida need jagatud väärtused on minevikus mänginud ja mängivad jätkuvalt sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, vaidluste rahumeelsel lahendamisel, religioonidevahelises dialoogis ja mõistmises, ja vahendusprotsess. Konverentsil tõstsid esinejad ja panelistid esile, kuidas judaismi, kristluse ja islami ühiseid väärtusi saaks kasutada rahukultuuri edendamiseks, vahendus- ja dialoogiprotsesside ja tulemuste edendamiseks ning religioossete ja etnopoliitiliste konfliktide vahendajate harimiseks. poliitikakujundajatena ja teiste riiklike ja valitsusväliste osalejatena, kes töötavad vägivalla vähendamise ja konfliktide lahendamise nimel. Meil on au jagada teiega 3. fotoalbumitrd aasta rahvusvaheline konverents. Need fotod toovad esile konverentsi ja rahu eest palvetamise olulised sündmused.

Jaga

seotud artiklid

Üleminek islamiusu ja etnilise natsionalismi vastu Malaisias

See artikkel on osa suuremast uurimisprojektist, mis keskendub etnilise malai natsionalismi ja ülemvõimu tõusule Malaisias. Kuigi etnilise malai natsionalismi tõusu võib seostada erinevate teguritega, keskendub käesolev artikkel konkreetselt Malaisia ​​islami usuvahetuse seadusele ja sellele, kas see on tugevdanud Malai etnilise ülemvõimu tunnet või mitte. Malaisia ​​on paljurahvuseline ja religioosne riik, mis iseseisvus 1957. aastal brittidest. Malailased, kes on suurim etniline rühm, on alati pidanud islami religiooni oma identiteedi lahutamatuks osaks, mis eraldab neid teistest etnilistest rühmadest, kes toodi riiki Briti koloniaalvõimu ajal. Kuigi islam on ametlik religioon, lubab põhiseadus mittemalailastel, nimelt etnilistel hiinlastel ja indiaanlastel, rahumeelselt praktiseerida teisi religioone. Malaisias moslemite abielusid reguleeriv islamiseadus on aga kohustatud mittemoslemid islamiusku pöörduma, kui nad soovivad moslemitega abielluda. Selles artiklis väidan, et islami usuvahetusseadust on kasutatud Malaisias etnilise malai natsionalismi tunde tugevdamiseks. Esialgsed andmed koguti intervjuude põhjal malai moslemitega, kes on abielus mitte-malailastega. Tulemused on näidanud, et enamik malai intervjueerituid peab islamiusku pöördumist nii hädavajalikuks, kui seda nõuavad islami religioon ja riigi seadus. Lisaks ei näe nad ka põhjust, miks mitte-malailased oleksid vastu islamiusku pöördumisele, kuna abiellumisel peetakse lapsi vastavalt põhiseadusele automaatselt malaideks, millega kaasneb ka staatus ja privileegid. Islami usku pöördunud mitte-malailaste seisukohad põhinesid teisestel intervjuudel, mille on läbi viinud teised teadlased. Kuna moslemiks olemist seostatakse malailaseks olemisega, tunnevad paljud mitte-malailased, kes on pöördunud, oma usulise ja etnilise identiteedi tunde röövitud ning tunnevad survet etnilise malai kultuuri omaksvõtmiseks. Kuigi ümberarvestusseaduse muutmine võib olla keeruline, võivad avatud religioonidevahelised dialoogid koolides ja avalikus sektoris olla esimene samm selle probleemi lahendamiseks.

Jaga