Kataloonia iseseisvus – Hispaania ühtsuskonflikt
Mis juhtus? Konflikti ajalooline taust
1. oktoobril 2017 toimus Hispaania osariigis Kataloonias referendum Hispaaniast iseseisvumise üle. Kataloonia avalikkusest hääletas 43% ja hääletanutest 90% iseseisvuse poolt. Hispaania kuulutas referendumi ebaseaduslikuks ja teatas, et ei austa selle tulemusi.
Kataloonia iseseisvusliikumine ärkas uuesti üles pärast 2008. aasta majanduskriisi pärast seda, kui ta oli uinunud. Tööpuudus Kataloonias suurenes, nagu ka arusaam, et Hispaania keskvalitsus on vastutav ja et Kataloonial läheks paremini, kui ta saaks iseseisvalt toimida. Kataloonia pooldas autonoomia suurendamist, kuid riiklikul tasandil lükkas Hispaania 2010. aastal tagasi Kataloonia kavandatud reformid, tugevdades sümpaatiat iseseisvuse vastu.
Tagantjärele mõeldes nõrgendas Hispaania impeeriumi lagunemine koloniaalsete iseseisvusliikumiste ja Hispaania-Ameerika sõja edu tõttu Hispaaniat, muutes selle kodusõja suhtes haavatavaks. Kui fašistlik diktaator kindral Franco 1939. aastal riiki konsolideeris, keelas ta katalaani keele. Sellest tulenevalt peab Kataloonia iseseisvusliikumine end antifašistlikuks. See on tekitanud pahameelt mõnedes unionistides, kes peavad end ka antifašistideks ja tunnevad, et neid liigitatakse ebaõiglaselt.
Üksteise lood – kuidas iga inimene olukorrast aru saab ja miks
Kataloonia iseseisvus – Kataloonia peaks Hispaaniast lahkuma.
Ametikoht: Katalooniat tuleks aktsepteerida iseseisva riigina, mis on vaba isevalitsemiseks ja ei allu Hispaania seadustele.
Huvid:
Protsessi legitiimsus: Suurem osa Kataloonia avalikkusest pooldab iseseisvust. Nagu ütles meie Kataloonia president Carles Puidgemont oma pöördumises Euroopa Liidu poole: "Rahvuse tuleviku üle demokraatlik otsustamine ei ole kuritegu." Me kasutame oma nõuete esitamiseks hääletamist ja proteste, mis on rahumeelsed vahendid. Me ei saa usaldada peaminister Mariano Rajoyd toetavat senatit, et kohtleks meid õiglaselt. Oleme juba oma valimiste korraldamisel näinud riikliku politsei vägivalda. Nad püüdsid piirata meie enesemääramisõigust. Nad ei mõistnud, et see ainult tugevdab meie juhtumit.
Kultuuri säilitamine: Oleme põline rahvas. Fašistlik diktaator Franco sundis meid 1939. aastal Hispaaniasse, kuid me ei pea end hispaanlasteks. Soovime avalikus elus kasutada oma keelt ja järgida oma parlamendi seadusi. Meie kultuuriline väljendus oli Franco diktatuuri ajal alla surutud. Mõistame, et meil on oht kaotada see, mida me ei säilita.
Majanduslik heaolu: Kataloonia on jõukas riik. Meie maksud toetavad riike, kes ei panusta nii palju kui meie. Üks meie liikumise loosungitest on: "Madrid röövib meid" – mitte ainult meie autonoomia, vaid ka rikkuse. Iseseisvaks toimimiseks tugineksime suuresti oma sidemetele teiste Euroopa Liidu liikmetega. Praegu teeme äri ELiga ja soovime neid suhteid jätkata. Meil on Kataloonias juba välisesindused. Loodame, et EL tunnustab meie loodavat uut riiki, kuid oleme teadlikud, et liikmeks saamiseks vajame ka Hispaania heakskiitu.
Pretsedent: Me pöördume Euroopa Liidu poole palvega meid tunnustada. Oleksime esimene riik, kes eraldub euroala liikmest, kuid uute riikide teke ei ole Euroopas uus nähtus. Pärast Teist maailmasõda tekkinud rahvaste jagunemine ei ole staatiline. Nõukogude Liit jagunes pärast lõhenemist suveräänseteks riikideks ja isegi viimasel ajal on paljud Šotimaal püüdnud Ühendkuningriigist lahku lüüa. Kosovo, Montenegro ja Serbia on kõik suhteliselt uued.
Hispaania ühtsus – Kataloonia peaks jääma riigiks Hispaanias.
Ametikoht: Kataloonia on osariik Hispaanias ja ei peaks püüdma eralduda. Selle asemel peaks ta püüdma rahuldada oma vajadusi olemasoleva struktuuri raames.
Huvid:
Protsessi legitiimsus: Oktoobrikuu 1st referendum oli ebaseaduslik ja väljus meie põhiseadusest. Kohalik politsei lubas korraldada ebaseadusliku hääletuse, mille ärahoidmiseks oleks pidanud tegutsema. Olukorra kontrollimiseks pidime kutsuma riigi politsei. Oleme teinud ettepaneku korraldada uued seaduslikud valimised, mis meie arvates taastavad hea tahte ja demokraatia. Vahepeal kasutab meie peaminister Mariano Rajoy artiklit 155 Kataloonia presidendi Carles Puidgemonti ametist kõrvaldamiseks ja süüdistab Kataloonia politseiülemat Josep Lluis Traperot mässu tekitamises.
Kultuuri säilitamine: Hispaania on mitmekesine rahvas, mis koosneb paljudest erinevatest kultuuridest, millest igaüks annab oma panuse rahvuslikule identiteedile. Koosneme seitsmeteistkümnest piirkonnast ning meid seovad omavahel keel, kultuur ja liikmete vaba liikumine. Paljud Kataloonia inimesed tunnevad tugevat hispaania identiteeditunnet. Viimastel seaduslikel valimistel hääletas 40% liidu poolt. Kas iseseisvuse edenedes saavad neist tagakiusatud vähemus? Identiteet ei pea üksteist välistama. Võib uhkust tunda nii hispaanlase kui katalaani üle.
Majanduslik heaolu: Kataloonia on meie üldisesse majandusse väärtuslik panustaja ja kui nad lahkuksid, kogeksime kaotusi. Tahaksime teha kõik endast oleneva, et neid kaotusi ära hoida. On õige, et rikkamad piirkonnad toetavad vaesemaid. Kataloonia on võlgu Hispaania valitsusele ja eeldatavasti aitab kaasa Hispaania võlgade tasumisele teistele riikidele. Neil on kohustusi, mida nad peavad tunnistama. Lisaks on kogu see rahutus halb turismile ja meie majandusele. Lahkumine teeb haiget ka Katalooniale, sest suured ettevõtted ei taha seal äri teha. Näiteks Sabadell on oma peakorteri juba mõnda teise piirkonda viinud.
Pretsedent: Kataloonia ei ole ainus Hispaania piirkond, mis väljendas huvi eraldumise vastu. Oleme näinud Baski iseseisvusliikumist alistatuna ja ümberkujundatuna. Nüüd kipuvad paljud Baski piirkonna hispaanlased väljendama rahulolu oma suhetega keskvalitsusega. Soovime säilitada rahu ja mitte avada uuesti huvi iseseisvuse vastu teistes Hispaania piirkondades.
Vahendusprojekt: vahendamise juhtumiuuring, mille on välja töötanud Laura Waldman, 2017
