Venemaa invasioon Ukrainasse: Rahvusvahelise Etno-religioosse Vahenduse Keskuse avaldus

Venemaa sissetung Ukrainasse 300x251 1

Rahvusvaheline Etno-religioosse Vahenduse Keskus (ICERM) mõistab hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, kuna see rikub ÜRO põhikirja artikli 2 lõige 4 mis kohustab liikmesriike hoiduma oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu.

President Vladimir Putin on Ukraina vastu humanitaarkatastroofi põhjustanud sõjategevuse algatamisega seadnud ohtu ukrainlaste elud. 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõda Ukrainas on lõppenud juba tuhandete sõjaväe- ja tsiviilsurmadega ning elutähtsa infrastruktuuri kahjustamisega. See on põhjustanud Ukraina kodanike ja immigrantide massilist väljarännet naaberriikidesse Poola, Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Moldova.

ICERM on teadlik Venemaa, Ukraina ja lõpuks ka NATO vahel valitsevatest poliitilistest erimeelsustest, lahkarvamustest ja ajaloolistest vaidlustest. Relvastatud konfliktide hind on aga alati hõlmanud inimkannatusi ja tarbetut surma ning see kulu on liiga kõrge, et maksta, kui diplomaatilised kanalid jäävad kõigile osapooltele avatuks. ICERMi peamine huvi on konflikti rahumeelse lahendamise saavutamine vahenduse ja dialoogi kaudu. Meie mureks ei ole mitte ainult konflikti otsesed tagajärjed, vaid ka rahvusvaheliselt kehtestatud sanktsioonid Venemaale, mis lõpuks mõjutavad tavakodanikku, ja vältimatu laialdane majanduslik mõju, eriti haavatavatele maailma piirkondadele. Need seavad juba niigi ohustatud rühmad ebaproportsionaalselt suuremasse ohtu.

ICERM märgib samuti tõsise murega teated Ukrainast põgenevate Aafrika, Lõuna-Aasia ja Kariibi mere piirkonna põgenike sihtmärgiks oleva rassilise diskrimineerimise kohtaning nõuab tungivalt, et ametivõimud austaksid nende vähemuste õigusi ületada turvaliselt rahvusvahelisi piire, olenemata rassist, nahavärvist, keelest, usutunnistusest või rahvusest.

ICERM mõistab karmilt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, kutsub üles järgima kokkulepitud relvarahu, et võimaldada tsiviilisikute ohutut evakueerimist, ning kutsub üles rahuläbirääkimistele, et vältida suuremat humanitaar- ja materiaalset kahju. Meie organisatsioon toetab kõiki jõupingutusi, mis edendavad dialoogi, vägivallatuse ja muude alternatiivsete vaidluste lahendamise süsteemide ja protsesside kasutamist ning seetõttu julgustab selle konflikti osapooli kohtuma vahendus- või läbirääkimislaua taga, et lahendada probleemid ja lahendada kõik vaidlused ilma agressiooni kasutamine.

Vaatamata sellele tunnistab meie organisatsioon, et Venemaa sõjaline sissetung ei esinda Venemaa tavaliste inimeste kollektiivset moraali, kelle eesmärk on rahumeelne ja vaba kooseksisteerimine nii naabritega kui ka oma territooriumil ning kes ei talu Ukraina tsiviilisikute vastu toime pandud julmusi. Vene sõjavägi. Sellest tulenevalt nõuame kõikide riikide, aga ka rahvusvaheliste, piirkondlike ja riiklike organisatsioonide kaasamist, et tõsta esile ja edendada inimelu ja terviklikkuse väärtust, riigi suveräänsuse kaitset ja, mis kõige tähtsam, ülemaailmset rahu.

Venemaa sõda Ukrainas: ICERMi loeng

ICERMi loeng Venemaa sõjast Ukrainas: põgenike ümberasustamine, humanitaarabi, NATO roll ja asutamisvõimalused. Arutati ka mustanahaliste ja Aasia põgenike diskrimineerimise põhjuseid ja olemust Ukrainast naaberriikidesse põgenemisel.

Peaesineja:

Osamah Khalil, Ph.D. Dr Osamah Khalil on ajaloo dotsent ja Syracuse ülikooli Maxwelli kodakondsuse ja avalike suhete kooli rahvusvaheliste suhete bakalaureuseõppe programmi juhataja.

Õppetool:

Arthur Lerman, Ph.D., New Yorgi Mercy College'i politoloogia, ajaloo ja konfliktijuhtimise emeriitprofessor.

Kuupäev: neljapäev, 28. aprill 2022.

Jaga

seotud artiklid

Religioonid Igbolandis: mitmekesistamine, asjakohasus ja kuuluvus

Religioon on üks sotsiaalmajanduslikest nähtustest, millel on vaieldamatu mõju inimkonnale kõikjal maailmas. Nii püha kui see ka ei tundu, pole religioon mitte ainult oluline põlisrahva olemasolu mõistmiseks, vaid sellel on ka poliitiline tähtsus rahvustevahelises ja arengukontekstis. Ajaloolisi ja etnograafilisi tõendeid religiooni fenomeni erinevate ilmingute ja nomenklatuuride kohta on küllaga. Igbo rahvus Lõuna-Nigeerias, mõlemal pool Nigeri jõge, on üks suurimaid mustanahalisi ettevõtlikke kultuurirühmitusi Aafrikas, millel on eksimatu religioosne kirglikkus, mis viitab jätkusuutlikule arengule ja rahvustevahelisele suhtlusele oma traditsioonilistes piirides. Kuid Igbolandi religioosne maastik muutub pidevalt. Kuni 1840. aastani oli igbode domineeriv religioon põlisrahvaste või traditsiooniline. Vähem kui kaks aastakümmet hiljem, kui piirkonnas algas kristlik misjonitegevus, vallandus uus jõud, mis lõpuks kujundas ümber piirkonna põlisrahvaste religioosse maastiku. Kristlus kasvas viimase domineerimise kääbuseks. Enne kristluse sajandat aastapäeva Igbolandis tekkisid islam ja teised vähem hegemoonilised usundid, et konkureerida põlisrahvaste igbo religioonide ja kristlusega. See artikkel jälgib usulist mitmekesisust ja selle funktsionaalset tähtsust Igbolandi harmoonilise arengu jaoks. See ammutab oma andmed avaldatud töödest, intervjuudest ja esemetest. Ta väidab, et uute religioonide esilekerkimisel jätkab isurite religioosne maastik mitmekesistumist ja/või kohanemist, kas olemasolevate ja tekkivate religioonide kaasamise või eksklusiivsuse huvides, et isurite ellujäämine.

Jaga