Moslemite ja budistide segaabielu Ladakhis

Mis juhtus? Konflikti ajalooline taust

Pr Stanzin Saldon (praegu Shifah Agha) on budistlik naine Lehist, Ladakhist, linnast, mis on valdavalt budistlik. Hr Murtaza Agha on moslemi mees Kargilist, Ladakhist, linnast, kus on valdavalt šiia moslemid.

Shifah ja Murtaza kohtusid 2010. aastal Kargilis laagris. Neid tutvustas Murtaza vend. Nad suhtlesid aastaid ja Shifahi huvi islami vastu hakkas kasvama. 2015. aastal sattus Shifah autoõnnetusse. Ta mõistis, et on Murtazasse armunud, ja tegi talle abieluettepaneku.

2016. aasta aprillis pöördus Shifah ametlikult islamiusku ja võttis nimeks Shifah (muudetud budistlikust sõnast Stanzin). 2016. aasta juunis/juulis palusid nad Murtaza onul nende jaoks salaja abielutseremooniat läbi viia. Ta tegi seda ja lõpuks sai Murtaza perekond sellest teada. Nad ei olnud rahul, kuid Shifahiga kohtudes võtsid nad ta perekonda vastu.

Abiellumise uudised levisid peagi Lehis asuva Shifahi budistliku perekonnani ning nad olid abielu pärast ülimalt vihased ja selle üle, et ta oli abiellunud (moslemi)mehega ilma nende nõusolekuta. Ta külastas neid 2016. aasta detsembris ning kohtumine muutus emotsionaalseks ja vägivaldseks. Shifahi perekond viis ta budistlike preestrite juurde, et meelt muuta ja nad tahtsid, et abielu tühistataks. Varem olid mõned moslemi-budistlikud abielud piirkonnas tühistatud, kuna kogukondade vahel sõlmiti pikaajaline kokkulepe mitte abielluda.

2017. aasta juulis otsustas paar lasta oma abielu kohtus registreerida, et seda ei saaks tühistada. Shifah rääkis sellest oma perele 2017. aasta septembris. Nad vastasid politseisse pöördumisega. Lisaks esitas Ladakhi budistlik ühendus (LBA) moslemite domineeritud Kargilile ultimaatumi, paludes neil Shifah Lehisse tagastada. 2017. aasta septembris pidas paar Kargilis moslemipulma ning kohal oli ka Murtaza perekond. Ükski Shifahi perekond ei olnud kohal.

LBA on nüüd otsustanud pöörduda India peaministri Narendra Modi poole, et paluda valitsusel tegeleda nende arvates kasvava probleemiga Ladakhis: budistlikke naisi meelitatakse abielu kaudu islamiusku pöörduma. Nad tunnevad, et Jammu ja Kashmiri osariigi valitsus on seda probleemi pidevalt ignoreerinud ja sellega üritab valitsus vabastada piirkonnast budistid.

Üksteise lood – kuidas iga inimene olukorrast aru saab ja miks

1. pidu: Shifah ja Murtaza

Nende lugu – oleme armunud ja meil peaks olema vabadus ilma probleemideta üksteisega abielluda.

Ametikoht: Me ei lahuta ja Shifah ei pöördu tagasi budismi ega naase Lehisse.

Huvid:

Ohutus/turvalisus: Ma (Shifah) tunnen end Murtaza perekonnaga turvaliselt ja lohutavalt. Tundsin oma pere poolt külla minnes ohtu ja kartsin, kui viisite mu budistliku preestri juurde. Abielu ümber puhkenud segadus on muutnud meie vaikse elu elamise keeruliseks ning ajakirjanikud ja avalikkus kiusavad meid pidevalt. Budistide ja moslemite vahel on meie abiellumise tagajärjel puhkenud vägivald ning valitseb üldine ohutunne. Ma pean tundma, et see vägivald ja pinge on lõppenud.

Füsioloogiline: Abielupaarina oleme koos ehitanud kodu ja toetume üksteisele oma füsioloogiliste vajaduste osas: eluase, sissetulek jne. Teame, et Murtaza perekond toetaks meid, kui midagi halba juhtuks, ja me tahame, et see jätkuks.

Kuuluvus: Ma (Shifah) tunnen, et moslemikogukond ja Murtaza perekond on mind aktsepteerinud. Tunnen, et budistlik kogukond ja mu pere on tõrjutud, sest nad on sellele abielule nii halvasti reageerinud ega tulnud minu pulma. Pean tundma, et mu pere ja Leh budistlik kogukond armastavad mind endiselt.

Enesehinnang/austus: Oleme täiskasvanud ja meil on vabadus teha oma otsuseid. Peaksite usaldama meid, et teeme enda jaoks õigeid otsuseid. Moslemid ja budistid peaksid saama üksteisele toetuda ja üksteist toetada. Peame tundma, et meie otsust abielluda austatakse ja austatakse ka meie armastust. Ka mina (Shifah) pean tundma, et minu otsus islamiusku pöörduda oli hästi läbi mõeldud ja minu enda otsus, mitte et mind sunniti.

Ettevõtte kasv/kasum/eneseteostus: Loodame, et meie abielu võib luua silla moslemite ja budistlike perekondade vahel ning aidata ühendada meie kahte linna.

2. pidu: Shifahi budistlik perekond

Nende lugu – teie abielu solvab meie religiooni, traditsioone ja perekonda. See tuleks tühistada.

Ametikoht: Te peaksite lahkuma üksteisest ja Shifah peaks tulema Lehisse tagasi ja naasma budismi juurde. Teda peteti sellesse.

Huvid:

Ohutus/turvalisus: Kargilis viibides tunneme end moslemite poolt ohustatuna ja soovime, et moslemid lahkuksid meie linnast (Leh). Teie abielu tõttu on puhkenud vägivald ja kehtetuks tunnistamine rahustaks inimesi. Peame teadma, et see pinge laheneb.

Füsioloogiline: Meie kui teie pere kohustus on teid (Shifah) ülal pidada ja te olete meid noominud sellega, et te ei küsinud meilt selle abielu jaoks luba. Peame tundma, et tunnistate meie rolli oma vanematena ja et hinnatakse kõike, mida oleme teile andnud.

Kuuluvus: Budistlik kogukond peab koos püsima ja see on purunenud. Meil on häbiväärne näha oma naabreid, kes teavad, et olete lahkunud meie usust ja kogukonnast. Peame tundma, et budistlik kogukond on meid aktsepteerinud, ja tahame, et nad teaksid, et me kasvatasime üles hea budistliku tütre.

Enesehinnang/austus: Meie tütrena oleksite pidanud abiellumiseks meilt luba küsima. Oleme oma usu ja traditsioonid teile edasi andnud, kuid te olete selle tagasi lükanud, pöördudes islamiusku ja lõigates meid oma elust välja. Olete meid lugupidamatud ja me peame tundma, et saate sellest aru ja teil on selle pärast kahju.

Ettevõtte kasv/kasum/eneseteostus: Moslemid muutuvad meie piirkonnas võimsamaks ning budistid peavad poliitilistel ja majanduslikel põhjustel kokku hoidma. Meil ei saa olla fraktsioone ega eriarvamusi. Teie abiellumine ja pöördumine annavad suurema ülevaate sellest, kuidas budiste meie piirkonnas koheldakse. Teisi budistlikke naisi on meelitatud moslemitega abielluma ja meie naisi varastatakse. Meie religioon on välja suremas. Peame teadma, et see ei kordu ja meie budistlik kogukond jääb tugevaks.

Vahendusprojekt: vahendamise juhtumiuuring, mille on välja töötanud Hayley Rose Glaholt, 2017

Jaga

seotud artiklid

Üleminek islamiusu ja etnilise natsionalismi vastu Malaisias

See artikkel on osa suuremast uurimisprojektist, mis keskendub etnilise malai natsionalismi ja ülemvõimu tõusule Malaisias. Kuigi etnilise malai natsionalismi tõusu võib seostada erinevate teguritega, keskendub käesolev artikkel konkreetselt Malaisia ​​islami usuvahetuse seadusele ja sellele, kas see on tugevdanud Malai etnilise ülemvõimu tunnet või mitte. Malaisia ​​on paljurahvuseline ja religioosne riik, mis iseseisvus 1957. aastal brittidest. Malailased, kes on suurim etniline rühm, on alati pidanud islami religiooni oma identiteedi lahutamatuks osaks, mis eraldab neid teistest etnilistest rühmadest, kes toodi riiki Briti koloniaalvõimu ajal. Kuigi islam on ametlik religioon, lubab põhiseadus mittemalailastel, nimelt etnilistel hiinlastel ja indiaanlastel, rahumeelselt praktiseerida teisi religioone. Malaisias moslemite abielusid reguleeriv islamiseadus on aga kohustatud mittemoslemid islamiusku pöörduma, kui nad soovivad moslemitega abielluda. Selles artiklis väidan, et islami usuvahetusseadust on kasutatud Malaisias etnilise malai natsionalismi tunde tugevdamiseks. Esialgsed andmed koguti intervjuude põhjal malai moslemitega, kes on abielus mitte-malailastega. Tulemused on näidanud, et enamik malai intervjueerituid peab islamiusku pöördumist nii hädavajalikuks, kui seda nõuavad islami religioon ja riigi seadus. Lisaks ei näe nad ka põhjust, miks mitte-malailased oleksid vastu islamiusku pöördumisele, kuna abiellumisel peetakse lapsi vastavalt põhiseadusele automaatselt malaideks, millega kaasneb ka staatus ja privileegid. Islami usku pöördunud mitte-malailaste seisukohad põhinesid teisestel intervjuudel, mille on läbi viinud teised teadlased. Kuna moslemiks olemist seostatakse malailaseks olemisega, tunnevad paljud mitte-malailased, kes on pöördunud, oma usulise ja etnilise identiteedi tunde röövitud ning tunnevad survet etnilise malai kultuuri omaksvõtmiseks. Kuigi ümberarvestusseaduse muutmine võib olla keeruline, võivad avatud religioonidevahelised dialoogid koolides ja avalikus sektoris olla esimene samm selle probleemi lahendamiseks.

Jaga

Religioonid Igbolandis: mitmekesistamine, asjakohasus ja kuuluvus

Religioon on üks sotsiaalmajanduslikest nähtustest, millel on vaieldamatu mõju inimkonnale kõikjal maailmas. Nii püha kui see ka ei tundu, pole religioon mitte ainult oluline põlisrahva olemasolu mõistmiseks, vaid sellel on ka poliitiline tähtsus rahvustevahelises ja arengukontekstis. Ajaloolisi ja etnograafilisi tõendeid religiooni fenomeni erinevate ilmingute ja nomenklatuuride kohta on küllaga. Igbo rahvus Lõuna-Nigeerias, mõlemal pool Nigeri jõge, on üks suurimaid mustanahalisi ettevõtlikke kultuurirühmitusi Aafrikas, millel on eksimatu religioosne kirglikkus, mis viitab jätkusuutlikule arengule ja rahvustevahelisele suhtlusele oma traditsioonilistes piirides. Kuid Igbolandi religioosne maastik muutub pidevalt. Kuni 1840. aastani oli igbode domineeriv religioon põlisrahvaste või traditsiooniline. Vähem kui kaks aastakümmet hiljem, kui piirkonnas algas kristlik misjonitegevus, vallandus uus jõud, mis lõpuks kujundas ümber piirkonna põlisrahvaste religioosse maastiku. Kristlus kasvas viimase domineerimise kääbuseks. Enne kristluse sajandat aastapäeva Igbolandis tekkisid islam ja teised vähem hegemoonilised usundid, et konkureerida põlisrahvaste igbo religioonide ja kristlusega. See artikkel jälgib usulist mitmekesisust ja selle funktsionaalset tähtsust Igbolandi harmoonilise arengu jaoks. See ammutab oma andmed avaldatud töödest, intervjuudest ja esemetest. Ta väidab, et uute religioonide esilekerkimisel jätkab isurite religioosne maastik mitmekesistumist ja/või kohanemist, kas olemasolevate ja tekkivate religioonide kaasamise või eksklusiivsuse huvides, et isurite ellujäämine.

Jaga