Ramadani konflikt Viini kristlikus piirkonnas

Mis juhtus? Konflikti ajalooline taust

Ramadani konflikt on rühmadevaheline konflikt, mis leidis aset Austria pealinna Viini rahulikus elamurajoonis. Tegemist on konfliktiga kortermaja elanike (kes on – nagu enamik austerlasi – kristlased) ja Bosnia moslemite kultuuriorganisatsiooni (“Bosniakischer Kulturverein”) vahel, kes olid rentinud praktiseerimiseks toa nimetatud elurajoonis alumisel korrusel. nende religioossed rituaalid.

Enne islami kultuuriorganisatsiooni sissekolimist oli selle koha hõivanud ettevõtja. See üürnike vahetus 2014. aastal põhjustas kultuuridevahelises kooseksisteerimises tõsiseid muutusi, eriti ramadaani kuul.

Tänu nende rangetele rituaalidele sel kuul, mil moslemid tulevad pärast päikeseloojangut kokku, et tähistada paastu lõppu palvete, laulude ja einetega, mis võivad kesta kuni südaööni, oli öise müra suurenemine märkimisväärselt problemaatiline. Moslemid lobisesid õues ja suitsetasid palju (kuna need olid ilmselgelt lubatud niipea, kui poolkuu taevasse tõusis). See oli väga tüütu ümbruskonna elanikele, kes soovisid rahulikku ööd veeta ja kes ei suitsetanud. Selle perioodi tipphetke ramadaani lõpus tähistasid moslemid maja ees veelgi lärmakamalt ja lõpuks hakkasid naabrid kaebama.

Mõned elanikud kogunesid, astusid vastamisi ja ütlesid moslemitele, et nende öine käitumine ei ole talutav, kuna teised tahavad magada. Moslemid tundsid end solvatuna ja hakkasid arutlema oma õiguse üle väljendada oma pühasid rituaale ja oma rõõmu islami religiooni tähtsa aja lõpus.

Üksteise lood – kuidas iga inimene olukorrast aru saab ja miks

Moslemi lugu – Nemad on probleem.

Ametikoht: Oleme head moslemid. Me tahame austada oma religiooni ja teenida Allahit, nagu ta käskis meil teha. Teised peaksid austama meie õigusi ja meie kohusetundlikkust meie usu suhtes.

Huvid:

Ohutus / Turvalisus: Austame oma traditsioone ja tunneme end oma rituaalide viljelemisel turvaliselt, näidates Allahile, et oleme head inimesed, kes austavad teda ja tema sõnu, mille ta meile prohvet Muhamedi kaudu andis. Allah kaitseb neid, kes pühenduvad talle. Praktiseerides oma rituaale, mis on sama vanad kui Koraan, demonstreerime oma ausust ja lojaalsust. See paneb meid tundma end turvaliselt, vääriliselt ja Allahi kaitstuna.

Füsioloogilised vajadused: Meie traditsiooni kohaselt on meil õigus Ramadaani lõpus valjult tähistada. Me peaksime sööma ja jooma ning väljendama oma rõõmu. Kui me ei saa praktiseerida ja toetada oma usulisi tõekspidamisi nii, nagu meile ette nähtud, siis me ei kummarda Allahit piisavalt.

Kuulumine / Meie / Meeskonnavaim: Me tahame tunda, et meie kui moslemite traditsioonid on aktsepteeritud. Oleme tavalised moslemid, kes austavad meie religiooni ja soovivad hoida väärtusi, millega oleme üles kasvanud. Kogukonnana tähistamiseks kokku tulemine annab meile seotuse tunde.

Enesehinnang / austus: Peame austama meie õigust oma usku praktiseerida. Ja me tahame, et austaksite meie kohustust tähistada ramadaani, nagu on kirjeldatud Koraanis. Seda tehes tunneme end õnnelikult ja mugavalt, kui teenime ja kummardame Allahit oma tegude ja rõõmuga.

Eneseteostus: Oleme alati olnud oma religioonile truud ja tahame ka edaspidi Jumalale meele järele olla, sest meie eesmärk on olla kogu elu usklikud moslemid.

(Kristliku) elaniku lugu – Nende probleem seisneb selles, et nad ei austa Austria kultuuri koode ja reegleid.

Ametikoht: Me tahame, et meid austataks oma riigis, kus kehtivad kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja reeglid, mis võimaldavad harmoonilist kooseksisteerimist.

Huvid:

Ohutus/turvalisus: Oleme valinud selle piirkonna elamiseks, kuna see on Viinis rahulik ja turvaline piirkond. Austrias kehtib seadus, mis ütleb, et pärast kella 10 ei tohi me kedagi häirida ega häirida müraga. Kui keegi käitub tahtlikult seadusevastaselt, kutsutakse korra ja korra jõustamiseks politsei.

Füsioloogilised vajadused: Peame öösel piisavalt magama. Ja sooja temperatuuri tõttu eelistame aknad avada. Kuid seda tehes kuuleme kogu müra ja hingame sisse suitsu, mis tuleb moslemite kogunemisest meie korterite ees. Pealegi oleme mittesuitsetajad ja hindame tervislikku õhku meie ümber. Kogu moslemite kogunemiselt tulev lõhn ärritab meid tohutult.

Kuuluvus/pereväärtused: Tahame tunda end mugavalt oma riigis oma väärtuste, harjumuste ja õigustega. Ja me tahame, et teised austaksid neid õigusi. Häiring mõjutab meie kogukonda üldiselt.

Enesehinnang / austus: Me elame rahulikus piirkonnas ja kõik annavad oma panuse sellesse rahutusse õhkkonda. Samuti tunneme vastutust selles elamurajoonis kooselu harmoonia tagamise eest. Meie kohus on hoolitseda terve ja rahuliku keskkonna eest.

Eneseteostus: Oleme austerlased ja austame oma kultuuri ja kristlikke väärtusi. Ja me tahaksime ka edaspidi rahulikult koos elada. Meie traditsioonid, harjumused ja koodid on meile olulised, kuna need võimaldavad meil väljendada oma identiteeti ja aidata meil kasvada isiksusena.

Vahendusprojekt: vahendamise juhtumiuuring, mille on välja töötanud Erika Schuh, 2017

Jaga

seotud artiklid

Religioonid Igbolandis: mitmekesistamine, asjakohasus ja kuuluvus

Religioon on üks sotsiaalmajanduslikest nähtustest, millel on vaieldamatu mõju inimkonnale kõikjal maailmas. Nii püha kui see ka ei tundu, pole religioon mitte ainult oluline põlisrahva olemasolu mõistmiseks, vaid sellel on ka poliitiline tähtsus rahvustevahelises ja arengukontekstis. Ajaloolisi ja etnograafilisi tõendeid religiooni fenomeni erinevate ilmingute ja nomenklatuuride kohta on küllaga. Igbo rahvus Lõuna-Nigeerias, mõlemal pool Nigeri jõge, on üks suurimaid mustanahalisi ettevõtlikke kultuurirühmitusi Aafrikas, millel on eksimatu religioosne kirglikkus, mis viitab jätkusuutlikule arengule ja rahvustevahelisele suhtlusele oma traditsioonilistes piirides. Kuid Igbolandi religioosne maastik muutub pidevalt. Kuni 1840. aastani oli igbode domineeriv religioon põlisrahvaste või traditsiooniline. Vähem kui kaks aastakümmet hiljem, kui piirkonnas algas kristlik misjonitegevus, vallandus uus jõud, mis lõpuks kujundas ümber piirkonna põlisrahvaste religioosse maastiku. Kristlus kasvas viimase domineerimise kääbuseks. Enne kristluse sajandat aastapäeva Igbolandis tekkisid islam ja teised vähem hegemoonilised usundid, et konkureerida põlisrahvaste igbo religioonide ja kristlusega. See artikkel jälgib usulist mitmekesisust ja selle funktsionaalset tähtsust Igbolandi harmoonilise arengu jaoks. See ammutab oma andmed avaldatud töödest, intervjuudest ja esemetest. Ta väidab, et uute religioonide esilekerkimisel jätkab isurite religioosne maastik mitmekesistumist ja/või kohanemist, kas olemasolevate ja tekkivate religioonide kaasamise või eksklusiivsuse huvides, et isurite ellujäämine.

Jaga

Üleminek islamiusu ja etnilise natsionalismi vastu Malaisias

See artikkel on osa suuremast uurimisprojektist, mis keskendub etnilise malai natsionalismi ja ülemvõimu tõusule Malaisias. Kuigi etnilise malai natsionalismi tõusu võib seostada erinevate teguritega, keskendub käesolev artikkel konkreetselt Malaisia ​​islami usuvahetuse seadusele ja sellele, kas see on tugevdanud Malai etnilise ülemvõimu tunnet või mitte. Malaisia ​​on paljurahvuseline ja religioosne riik, mis iseseisvus 1957. aastal brittidest. Malailased, kes on suurim etniline rühm, on alati pidanud islami religiooni oma identiteedi lahutamatuks osaks, mis eraldab neid teistest etnilistest rühmadest, kes toodi riiki Briti koloniaalvõimu ajal. Kuigi islam on ametlik religioon, lubab põhiseadus mittemalailastel, nimelt etnilistel hiinlastel ja indiaanlastel, rahumeelselt praktiseerida teisi religioone. Malaisias moslemite abielusid reguleeriv islamiseadus on aga kohustatud mittemoslemid islamiusku pöörduma, kui nad soovivad moslemitega abielluda. Selles artiklis väidan, et islami usuvahetusseadust on kasutatud Malaisias etnilise malai natsionalismi tunde tugevdamiseks. Esialgsed andmed koguti intervjuude põhjal malai moslemitega, kes on abielus mitte-malailastega. Tulemused on näidanud, et enamik malai intervjueerituid peab islamiusku pöördumist nii hädavajalikuks, kui seda nõuavad islami religioon ja riigi seadus. Lisaks ei näe nad ka põhjust, miks mitte-malailased oleksid vastu islamiusku pöördumisele, kuna abiellumisel peetakse lapsi vastavalt põhiseadusele automaatselt malaideks, millega kaasneb ka staatus ja privileegid. Islami usku pöördunud mitte-malailaste seisukohad põhinesid teisestel intervjuudel, mille on läbi viinud teised teadlased. Kuna moslemiks olemist seostatakse malailaseks olemisega, tunnevad paljud mitte-malailased, kes on pöördunud, oma usulise ja etnilise identiteedi tunde röövitud ning tunnevad survet etnilise malai kultuuri omaksvõtmiseks. Kuigi ümberarvestusseaduse muutmine võib olla keeruline, võivad avatud religioonidevahelised dialoogid koolides ja avalikus sektoris olla esimene samm selle probleemi lahendamiseks.

Jaga