Jookse Olive Branchi jutupunktidega Nigeeriasse

Arutelupunktid: meie positsioon, huvid ja vajadused

Meie, nigeerlased ja Nigeeria sõbrad üle kogu maailma, oleme kohustatud panustama Nigeeria rahu, julgeoleku ja arengu tagamisse, eriti praegusel Nigeeria ajaloo kriitilisel ajal.

Nigeeria-Biafra sõja lõpus 1970. aastal – sõda, mis jättis miljonid inimesed surma ja põhjustas korvamatut kahju – ütlesid meie vanemad ja vanavanemad kõikidest külgedest üksmeelselt: „Me ei tohi enam kunagi valada süütute verd oma võimetuse tõttu. et lahendada meie erimeelsused."

Kahjuks on 50 aastat pärast sõja lõppu mõned pärast sõda sündinud biafrani päritolu nigeerlased taaselustanud samasuguse eraldumisagitatsiooni – sama teema, mis viis 1967. aastal kodusõjani.

Vastuseks sellele agitatsioonile andis põhjapoolsete rühmituste koalitsioon väljatõstmisteate, mis kohustab kõiki Nigeeria põhjaosariikides elavaid igbosid põhjast lahkuma ja palub, et kõik Nigeeria idaosariikide Hausa-Fulanid pöörduksid tagasi põhja.

Lisaks nendele sotsiaalpoliitilistele konfliktidele pole Nigeri deltaga seotud probleemid veel lahendatud.

Selle taustal on Nigeeria juhid ja huvirühmad praegu hädas, et vastata kahele olulisele küsimusele:

Kas Nigeeria laialisaatmine või iga etnilise rahvuse iseseisvumine on vastus Nigeeria probleemidele? Või peitub lahendus tingimuste loomises, mis aitavad ebaõigluse ja ebavõrdsuse probleemidega tegeleda poliitikamuudatuste, poliitika kujundamise ja elluviimise kaudu?

Tavaliste nigeerlastena, kelle vanemad ja perekond nägid vahetult pealt ja kannatasid etniliste ja usuliste konfliktide laastavate tagajärgede all 1967. aastal Nigeeria-Biafra sõjaga kulmineeruva rahvustevahelise vägivalla ajal ja pärast seda, oleme otsustanud joosta oliivioksaga Nigeeriasse. luua psühholoogiline ruum, kus nigeerlased saaksid hetkeks peatuda ja mõelda parematele viisidele, kuidas rahus ja harmoonias koos elada, olenemata etnilistest ja usulistest erinevustest.

Oleme raisanud nii palju aega, inimressursse, raha ja andeid ebastabiilsuse, vägivalla, etnilise ja religioosse vaenu ja fanatismi ning korruptsiooni ja halva juhtimise tõttu.

Kõige selle tõttu on Nigeeria kannatanud ajude äravoolu all. Põhjast, lõunast, idast ja läänest pärit noortel on muutunud keeruliseks saavutada oma Jumala antud potentsiaali ja otsida õnne oma sünnimaal. Põhjus pole selles, et me pole intelligentsed. Nigeerlased on ühed säravamad ja intelligentsemad inimesed maa peal. See ei tulene ei rahvusest ega religioonist.

Selle põhjuseks on lihtsalt isekad juhid ja esilekerkivad võimunäljased inimesed, kes manipuleerivad etnilise kuuluvuse ja religiooniga ning kasutavad neid identiteete Nigeerias segaduse, konfliktide ja vägivalla tekitamiseks. Need juhid ja üksikisikud tunnevad rõõmu tavakodanike kannatamisest. Nad teenivad miljoneid dollareid vägivallast ja meie viletsusest. Mõned nende lapsed ja abikaasad elavad välismaal.

Meie, inimesed, oleme kõigist nendest pettustest väsinud. See, mida tavaline hausa-fulani inimene põhjas praegu läbi elab, on sama, mida elab läbi tavaline igbo inimene idas, ja sama kehtib ka tavalise joruba inimese raskuste kohta läänes või tavalise Nigeri delta inimene ja kodanikud teistest etnilistest rühmadest.

Meie, inimesed, ei saa jätkuvalt lubada neil meid ära kasutada, segadusse ajada, meiega manipuleerida ja probleemi põhjust kõrvale lükata. Palume poliitikamuudatusi, et anda kõigile nigeerlastele võimalus otsida õnne ja õitsengut oma sünnimaal. Vajame pidevat elektrit, head haridust ja töökohti. Vajame rohkem võimalusi tehnoloogilisteks ja teaduslikeks uuendusteks ja leiutisteks.

Vajame mitmekesist majandust. Vajame puhast vett ja puhast keskkonda. Vajame korralikke teid ja eluasemeid. Vajame soodsat ja lugupidavat keskkonda, kus me kõik saaksime elada, et arendada oma Jumala antud potentsiaali ning taotleda õnne ja õitsengut oma sünnimaal. Soovime võrdset osalemist poliitilistes ja demokraatlikes protsessides kohalikul, osariigi ja föderaalsel tasandil. Soovime võrdseid ja õiglasi võimalusi kõigile, kõigis sektorites. Nii nagu nende valitsused kohtlevad ameeriklasi, prantslasi või britte austusega, meie, Nigeeria kodanikud, tahame, et meie valitsus ja valitsusasutused ja institutsioonid nii kodu- kui ka välismaal (sealhulgas Nigeeria väliskonsulaadid) kohtleksid meid austusega ja väärikust. Meil peab olema mugav oma riigis viibida ja elada. Ja diasporaas elavad nigeerlased peavad olema mugavad ja õnnelikud, kui nad külastavad Nigeeria konsulaate oma elukohariigis.

Mis puudutab nigeerlasi ja Nigeeria sõpru, siis hakkame alates 5. septembrist 2017 jooksma oliivioksaga Nigeeriasse. Seetõttu kutsume nigeerlasi ja Nigeeria sõpru üle kogu maailma meiega koos oliivioksaga Nigeeriasse jooksma.

Oliivioksa kampaaniaga Nigeeriasse jooksmiseks oleme valinud järgmised sümbolid.

Tuvi: Dove esindab kõiki neid, kes kandideerivad Abujas ja 36 Nigeeria osariigis.

Oliiviharu: Oliivioks tähistab rahu, mida me Nigeeriasse toome.

Valge T-särk: Valge T-särk esindab tavaliste Nigeeria kodanike süütust ja puhtust ning inim- ja loodusressursse, mida tuleb arendada.

Valgus peab valitsema pimeduse üle; ja hea võidab kindlasti kurja.

Sümboolselt ja strateegiliselt jookseme alates 5. septembrist 2017 oliivioksaga Nigeeriasse, et Nigeerias taastuks rahu ja julgeolek. Armastus on parem kui vihkamine. Ühtsus mitmekesisuses on produktiivsem kui lõhestumine. Oleme tugevamad, kui teeme riigina koostööd.

Jumal õnnistagu Nigeeria Liitvabariiki;

Jumal õnnistagu Nigeeria elanikke kõigist etnilistest rühmadest, usunditest ja poliitilistest ideoloogiatest; ja

Jumal õnnistagu kõiki neid, kes meiega koos oliivioksaga Nigeeriasse jooksevad.

Jaga

seotud artiklid

Religioonid Igbolandis: mitmekesistamine, asjakohasus ja kuuluvus

Religioon on üks sotsiaalmajanduslikest nähtustest, millel on vaieldamatu mõju inimkonnale kõikjal maailmas. Nii püha kui see ka ei tundu, pole religioon mitte ainult oluline põlisrahva olemasolu mõistmiseks, vaid sellel on ka poliitiline tähtsus rahvustevahelises ja arengukontekstis. Ajaloolisi ja etnograafilisi tõendeid religiooni fenomeni erinevate ilmingute ja nomenklatuuride kohta on küllaga. Igbo rahvus Lõuna-Nigeerias, mõlemal pool Nigeri jõge, on üks suurimaid mustanahalisi ettevõtlikke kultuurirühmitusi Aafrikas, millel on eksimatu religioosne kirglikkus, mis viitab jätkusuutlikule arengule ja rahvustevahelisele suhtlusele oma traditsioonilistes piirides. Kuid Igbolandi religioosne maastik muutub pidevalt. Kuni 1840. aastani oli igbode domineeriv religioon põlisrahvaste või traditsiooniline. Vähem kui kaks aastakümmet hiljem, kui piirkonnas algas kristlik misjonitegevus, vallandus uus jõud, mis lõpuks kujundas ümber piirkonna põlisrahvaste religioosse maastiku. Kristlus kasvas viimase domineerimise kääbuseks. Enne kristluse sajandat aastapäeva Igbolandis tekkisid islam ja teised vähem hegemoonilised usundid, et konkureerida põlisrahvaste igbo religioonide ja kristlusega. See artikkel jälgib usulist mitmekesisust ja selle funktsionaalset tähtsust Igbolandi harmoonilise arengu jaoks. See ammutab oma andmed avaldatud töödest, intervjuudest ja esemetest. Ta väidab, et uute religioonide esilekerkimisel jätkab isurite religioosne maastik mitmekesistumist ja/või kohanemist, kas olemasolevate ja tekkivate religioonide kaasamise või eksklusiivsuse huvides, et isurite ellujäämine.

Jaga